Mõisted
Ekspiratoorne- väljahingamisega seotud
Inspiratoorne- sissehingamisega seotud.
Hüpoksia – hapnikuvaegus
Tsüanoos – sinikus, mis on tingitud hapniku puudusest kudedes
Düspnoe – raskendatud hingamine, õhupuudus, hingeldus
Obstruktsioon - ahenemine, sulgus
PEF-meetria- väljahingatava õhuvoolu maksimaalkiiruse määramine
UTI – urotraktiinfektsioonid: haiguste
rühm, mida ühendab positiivne bakterite
külv urotraktist
Düsuuria - urineerimishäire, valulik urineerimine
Pollakisuuria- sage urineerimine
Proteinuuria- valk uriinis
Hematuuria- veri uriinis
Mikrohematuuria - punavererakud näha ainult mikroskoobis
Makrohematuuria - veri uriinis näha silmale
Leukotsütuuria- valgevererakkude e. leukotsüütide liig uriinis
Bakteruuria- bakterite väljakülv uriinis
Anuuria – kuseerituse puudumine (diurees < 100 ml/p)
Diurees –kuseteke neerude, uriini hulk ajaühikus
Balanss -Vedeliku tasakaal organismi
Oliguuria- uriini hulk väga väike
Polüuuria- uriini hulk väga suur
VUR- uriini tagasivool põiest kusejuhasse
Põletik( inflammatio) - on organismi kohalik kaitsereaktsioon, mis tekib vastuseks haigust tekitava ärritaja toimele ja mille ülesandeks on kahjustavate tegurite toime kõrvaldamine.
Atoopia- kiiret tüüpi allergia, mis tekkib sellepärast, et immunsüsteem produtseerib IgE antikehi allergeenide vastu
.
KORDAMISKÜSIMUSED
1.)Millised on lasteõenduse põhimõtted?
Individuaalsuse põhimõtte: Laps on pidevalt kasvav ja arenev isik.
Turvalisuse põhimõtte: Laps on sõltuv hooldustöö ümbrusest ja sellest kuidas õendushooldus töötajad märkavad individuaalseid vajadusi
Perekesksuse põhimõtte.
2.) Millised on haiguse kulu iseärasused lastel?
Mida noorem on laps, seda kergemini ta haigestub ja haiguse kulgemine on raskem.
Imikutel ja väikelastel arenevad haigused kiiresti (nt. mädapõletikulised lähevad üle sapiseks).
Haiguse korral võib muutusi olla mitmes elundis korraga (nt. kopsupõletiku korral täheldatakse maksa suurenemist).
Lapse haigestumisel tekib sagedamini hingamiselundite puudulikkus.
Raskete haiguste puhul kahjustub sageli aju.
3.) Lapse haigestumise esimesed tunnused
käitumise muutumine
valud
palavik
naha muutused
nohu, köha, hingeldus
südame kloppimine
sage / harv urineerimine
isutus
oksendamine
kõhukinnisus ja –lahtisus
4.) Põletiku mõiste
Põletik( inflammatio) - on organismi kohalik kaitsereaktsioon, mis tekib vastuseks haigust tekitava ärritaja toimele ja mille ülesandeks on kahjustavate tegurite toime kõrvaldamine.
5.) Põletiku tunnused:
Punetus e. rubor
Turse e. tumor
Lokaalne ehk kohalik temperatuuri tõus e. calor
Valu e. dolor
Funktsiooni ehk talitluse häire e. functio laesa
6.)Ppõletiku jaotus ajalise faktori järgi
Üliäge ehk hüperakuutne
Äge ehk akuutne
Alaäge ehk subakuutne
Krooniline
7.)Põletiku jaotus immunoliigilise vastuse järgi:
- allergiline e. allergica (nn. kiiret tüüpi allergia ehk atoopia e. atopica)
- kaitsekehadest ehk antikehadest põhjustatud põletik (inf., autoimmuunne)
- imuunkompleksidest põhjustatud (autoimmuunne põletik)
- nn. hilis- ehk aeglast tüüpi ülitundlikkus (tuberkuloos, tuberkuliin)
8.) Kuidas tekib kiiret tüüpi allergia?
Kiiret tüüpi allergia e. atoopiline allergia tekib seetõttu, et immuunsüsteem produtseerib IgE tüüpi antikehi allergeenide vastu ning organismis vallandub seetõttu allergiline põletik.
9.) Nimeta allergilise põletiku lokalisatsioone
Üldine ,Nahk ,Silm ,Nina ,Bronhid, Magu ja söögitoru ,Soolestik.
10.) Kuidas tekib autoimmuunne põletik?
Organismi oma kudede vastu suunatud “kaitsereaktsioon”, mis on vahendatud IgG, IgM, IgA tüüpi kaitsekehade poolt või neid kaitsekehi sisaldavate immuunkomplekside poolt.
11.) Nimeta immuunsüsteemi 2 põhiülesannet
Tunda ära “võõras” ja seda rünnata
Tunda ära “oma” ja seda mitte rünnata
12. )Immuunpuudulikkuse (defitsiitsuse) liigid (esmane , teisene)
ID võib olla
- primaarne e. kaasasündinud
- sekundaarne e. omandatud (ravimid, kiiritus, infektsioonid - HIV: human immunodeficiency virus)
ID võib olla
- B -rakuline ID (antikehadega seotud)
- T- rakuline ID
- kombineeritud
- komplemendi ID
- fagotsütaarne ID
13.) nimeta esmase immuunpuudulikkuse hoiatussignaale
8 või enam uut otiiti (kõrvapõletik) aastas
2 või enam tõsist sinusiiti (põskkoopapõletik) aastas
2 või enam kuud antibiootikumiga , mis vähese efektiga
Lapse kasv on aeglustunud
Korduvad sügavad furunklid
Enam kui 2 kroonilist nakkust
Suguvõsas on esinenud immuunpuudulikkust
14.) Milliste füüsiliste tunnuste järgi õde/ämmaemand saab aru, et imikul on raske dehüdratatsioon?
Imikul dehüdratsioonile viitavaid tunnuseid: fontanelli sissetõmbumine, limaskestade kuivus, vähenenud urineerimine.
15.) Õendusabi põhimõtted kõhulahtisuse ja oksendamise korral
tähtis on tagada vedeliku tasakaal
tähtis on tagada soolade tasakaal
soovitav on peale iga istet juua
soovitav on pakkuda juua sagedasti, väikeses koguses iga tunni tagant.
perineaalpiirkonna hooldus (pesta sooja veega ja seebiga)
16.) Mitu protsenti lisavedalikku vajab lapse organism ühe kraadi kehatemperatuuri tõusu korral?
10-12%
17.) Mitme löögi võrra kiireneb lapse pulss kui kehatemperatuur tõuseb ühe kraadi võrra?
10 löögi võrra kiireneb lapse pulss
18.) Milline terviseprobleem võib tekkida, kui kolme aastane laps on kõrges palavikus?
Võivad tekkida krambid.
19.) Miks ei tohi kõrges palavikus last soojalt katta?
Siis võib tekkida ülekuumenemine.
20.) Milliste terviseprobleemide korral tekkib kõige sagedamini dehüdratatsioon?
Kõhulahtisus, Iiveldus, Oksendamine, Kõrge papavik ja teised haigused
21.) Lapse valu ja hirmu hindamiseks õde/ämmaemand võib kasutada järgmisi meetodeid:
1.Visuaalne vaatlus, 2.Palpatsioon, 3. Komplemine, 4. Füsioloogiliste näitajate mõõtmine( RR, pulss, hingamissagedus, saturetsioon...), 5. Valuskaala kasutamine
Kui laps kardab:RR^, pulss kiire, O2 normis, nahk on külm-higine.
22.) Miks väikelapsed taluvad valu halvasti?
Valu pidurdav süsteem ei ole väiksematel lastel sama hästi välja arenenud kui suurematel, mistõttu taluvad valu halvemini. Ülemääraselt tugev valu võib tekitada närvisüsteemis struktuuri muutusi, seetõttu on väga oluline, et laps ei tunneks suurt valu.
23.) Ravimite manustamise viisid
suu kaudu
pärasoole kaudu
lokaalne manustamine
inhaleerimise teel
süstimise teel (s/c, i/m, i/c, i/v)
24.) Ravimite manustamise põhimõtted:õige ravim, õige annus, õige manustamisviis, õige manustamise aeg, õige patsient.
25.) Kui laps tuleb haiglasse on õel/ämmaemandal oluline- esmase kontakti loomine, kohanemisega aitamine…
26.) Miks patsiendile on vaja õpetust?
Patsiendile on vaja õpetust selleks, et ta saaks aru, et ta toime tuleb. Õpetus ja nõuandeid aitavad vähendada hirmu, aitavad patsiendil enesehooldust teostda.
27.) Inspiratoorse düspnoe mõiste, kuidas tekib?
Inspiratoorne düspnoe on sissehingmisraskus.
Võib tekkida kui hingamisteedesse sattub võõrkeha, või põletikuliste haiguste puhul nt. larüngiit.
28.) Ekspiratoorse düspnoe mõiste, kuidas tekib?
Ekspiratoorne düspnoe väljahingamisraskus.
Tekkib selliste haiguste puhul nagu astma.
29.) Nohu liigid
Äge nohu, Krooniline nohu, Infektsioosne nohu( viiruslik, bakteriaalne), Allergiline.
30.) Nohu ravi võimalused
Ravi
1. nn. antikongestandid: a. lokaalsed (nt. XYMELIN jt.) NB! Mitte kasutada > 1 nädala!
b. süsteemsed (nt. pseudoefedriin SUDAFED jt.)
2. bakt. tüsistuste puhul kasutatakse antibiootikumravi
3. NB! Soolalahuse kasutamine on oluline!
4. NB! Valuvaigistamine! Laps vajab sama, mida täiskasvanugi!
31.) Kui kaua tohib kasutada lok. antikongestante, miks?
Lok. Antikongestante saab kasutada mitte rohkem kui 1 nädal. Võib tekkida: limaskestade kuivus, peavalu, liigne sejreedi etitamine.
32.) Allergilise nohu põhjused
Põhjused:
1. Allergeenid kodukeskkonnast (kodutolmulest) , väliskeskkonnast (õietolm), kutsehaigusena (lateksiallergia- med. töötajad!)
2. Saasteained : tubakasuits, vääveldioksiid jt. NB! Tubakasuits ei ole allergen!
3. Aspiriin
33.)Aallergilise nohu ravi
1. Antihistamiinne suu kaudu (CLARITINE) või lok.
2. Glükokortikoidid (hormoonid) lok. (RHINOCORT),
3. Nn. kromoglükaadid lok.
4. Antikongestandid
5. NB! Soolalahus!
34.) Kuidas diagnoosida bakeriaalset neelumandlipõletikku, sagedaseim tekitaja?
Diagnoosimine: kliiniline pilt( tonsillidel esinevad mädakorgd, palavikutõus ja kurguvalu), külv tonsillidelt haigustekitaja kindlakstegemiseks.
35.) Nimeta streptokokilise neelumandlipõletiku tüsistusi
Streptokokilise neelumandlipõletiki tüsistsed: Reumatism, glomerulonefriit.
36.) Nimeta obstruktiivse larüngiidi põhitunnused
1. haukuv köha 2. kähe hääl 3. sissehingamisraskus
37.)Iseloomusta kõriturse astmeid
I aste- striidor vahelduv, kuulda lapse rahutusel II aste- püsiv striidor rahulolekus, hingamisel abilihaste kasutamine, III aste - tugev striidor hingamise abilihaste kasutamisega, nahavärvi muutus, võib vajada intubeerimist.
38.) Esmaabi ravimid kõriturse (larüngostenoosi) puhul?
Larüngostenoosi puhul adrenaliin inhalatsioonina või i/m, hormoon inhalatsioonina(budesiniid- PULMICORT) või i/m, i/v.
39.)Eesmaabi epiglotiidi puhul
Haige peab lamama kõhuli või istuma pea ettepoole!
Vajab hapnikravi
Ravi on antibakteriaalne ja sageli on vajalik intubatsioon (IRO!)
40.) Nimeta bronhiidi tunnuseid
Kuiv või märg köha
Viristev hingamine
Kiuned/ mullilised räginad kopsudes
Väljahingamisraskus(brinhi silelihaste spasm)
41.) Milline muutus bronhides põhjustab obstruktiivset bronhiiti?
Obstruktiivne bronhiit põhjustab BRONHI SILELIHASTE SPASM.
42.) Esmaabi ravim obstruktiivse bronhiidi puhul?
Salbutamool inhalatsioonina
Hormoon inhalatsioonina, i/m või i/v
43.) Astma mõiste
Hingamisteede krooniline põletik, milles osalevad paljud rakud, s.h. nuumrakud (histamiin!), eosinofiilid. Oluline komponent astma puhul on bronhide silelihaste spasm.
44.) Astma põhjused
1. Allergeenid (peamiselt tolm (toatolmulest, lemmiklooma karv, õietolm, aga ka toitallergeenid 4-8%-l)
2. Saasteained
3. Infektsioonid hingamisteedes
4. Füüsiline koormus (pingutusastma)
5. Külm õhk, tuul
6. Oluline on geneetiline eelsoodumus
7 NB! Aspirin, mittesteroidsed põletikuvastased ained
45.) Uuringud astma puhul
1. allergeenide määramine
2. spiromeetria (uuritakse väljahingamise mahtu (1 sek. jooksul) ja väljahingatava õhu mahtkiirust), võimalik teostada alates 4-5 a. vanusest
3. PEF-meetria
4. astma provokatsioonitest füüsiline koormuse ja metakoliiniga
5.NO (ja CO) määramine väljahingatavas õhus (tase tõuseb allergilise põletiku puhul hingamisteedes, ei ole päris spetsiifiline)
6. eosinofiilide määramine rögas
46.) Kuidas aidata astmahoo ajal?
Lõdvestus asend/ rahu
O2
47.) medikamentoosne ravi astmahoo puhul?
1. salbutamool inhal. (harvem i.v.),
2. hormoon inhal., i.m, i.v ja/või p.o. , ipratroopimum bromiid (ATROVENT) inhalatsioonina
3. teofülliin i.v.
48.) medikamentoosne astma püsiravi?
on kroonilise põletiku ravi
1. sissehingatavad hormoonid e. inhaleeritavad steroidid
2. inhal. kromoglükaadid
3. antileukotrieenid nt. montelukast (SINGULAIR) p.o.
49.) bronhioliidi tunnused
tahhüpnoe e. kiirenenud hingamine,
segatüüpi düspnoe (nii inspiratoorne kui ekspiratoorne),
nahavärvi muutused hapnikuvaegusest,
auskult. 2-poolsed krepiteerivad räginad
50.) bronhioliidi ravi põhimõtted
1.O2
2.Vedelikravi: laps kaotab hingelduse tõttu vedelikku, samas söömine/joomine hingelduse tõttu raskendatud
3.Muu medikamentoosne: bronhilõõgasti- salbutamool või adrenaliin aitab ainult kaasuva bronhiobstruktsiooni puhul, hormoonravil puudub tõenduspõhisus.
51.) kopsupõletiku mõiste
Pneumoonia on kopsude parenhüümi haigus, mis avaldub palaviku, kõha ja auskultatoorselt paikselt piirdunud märgade räginate ja krepitatsioonidena
52.)kopsupõletiku tunnused
Palavik
Köha
Auskult. piirdunud märjad räginad
53.) kuidas diagnoositakse kopsupõletikku?
Röntgen
54.) miks imikutel ja väikelastel esineb sageli hingamisteede haigusi?
Kui laps hakkab rääkima – pärast esimest eluaastat on eriti intensiivne periood –, siis koormus häälepaeltele oluliselt suureneb. See piirkond muutub ka infektsioonidele hästi vastuvõtlikuks – kergemini tekib häälepaelte põletik ja köha. Just 2.-4. eluaastani esineb köha sageli. Soodustav faktor on ka hingamisteede väike läbimõõt.
55.) nimeta erituselundeid
Neerud, kusejuhad, kusepõis , kusiti, nahk, kopsud, soolestik
56.) milline põletik tekib kuseteedes?
Kuseteedes ekib infektsioosne(bakteriaalne) põletik UTI, kusekivitõbi, Vesikouteraalne refluks VUR.
57.) milline põletik tekib neeru parenhüümis (glomerulustes)?
Päsmakeste põletik e. glomerulonefriit- autoimmuunne!
Neerude kaasasündinud väärarengud
Eelnevast tingtud äge neerupuudulikkus (ÄNP), krooniline neerupuudulikkus (KNP)
58.) UTI mõiste
UTI – UTI mõiste urotrakti infektsioonid
haiguste rühm, mida
ühendab positiivne
bakterite külv urotraktist.
59.) UTI sagedaseim tekitaja
Sagedaseim tekitaja soolekepike - Escherichia coli
60.) UTI teket soodustavad faktorid
- kõik seisundid, mis takistavad uriini äravoolu: kuseteede obstruktsioon, VUR, fimoos poistel
- kusepõie talitluse häired nt. neurogeenne kusepõis
- immuunsuse langus
61.) ägeda UTI tunnused
Valulik urineerimine (eriti urineerimise lõpus)- düsuuria, sage urineerimine –pollakisuuria, kõhu- ja seljavalu, palavikutõus, vahel vappekülm
68.) õndustegevus UTI- haigestumisel.
Selgitada jalagade ja alakeha soojas hoidmise vajalikkust,
soovitada põie piirkonda soojendada.
slgitada rohke joomise vajalikkust (leesikatee, jõhvikajook., pohlateed)
Soovitada vältida teravamaitselisi, praetud toite.
Selgitada intiimhügieeni vajalikkust
62.) VUR mõiste
Vesikoureteraalne refluks- VUR on uriini tagasivool põiest kusejusse.
63.) glomerulonefriidi (GN) mõiste
Glomerulonefriit onImmuunpõletikuline, diffuusne või koldeline protsess mõlema neeru päsmakestes
64.) GN sümptomid
Tursed, kõrge vererõhk e. arteriaalne hüpertensioon, oliguuria-anuuria,
Hematuuria
65.) GN ravi, dieet ja režiim
Ägedas faasis voodirežiim
Soola- ja veepiirang
Poststreptokokilise glomerulonefriidi puhul penitsilliin- vähemalt 10 päeva
Veeväljutaja e. diureetikum
66.) idiopaatilise nefrootilise sündroomi põhitunnused
Proteinuuria
Hüpoalbumineemia ja hüperlipideemia (valgu langusese tõttu veres, kolloidosmootse rõhu säilitamiseks)
Tursed (hüpoproteineemiast
67.) idiopaatilise nefrootilise sündroomi ravi
Vedeliku- ja soolapiirang
diureetikum
Hormoon p.o.
Albumiini asendusravi
Vajadusel tsütostaatikum- tsüklosporiin A
68.) õndustegevus UTI- haigestumisel.
Selgitada jalagade ja alakeha soojas hoidmise vajalikkust,
soovitada põie piirkonda soojendada.
slgitada rohke joomise vajalikkust (leesikatee, jõhvikajook., pohlateed)
Soovitada vältida teravamaitselisi, praetud toite.
Selgitada intiimhügieeni vajalikkust
70.) nimeta sisenõristusnäärmeid
Sisenõrenäärmed on ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, mees- ja naissugunäärmed ja kõhunääre.
71.) sisenõristusnäärmete alatalitluse üldine ravipõhimõte
Hormoonravi
69.) millal kahtlustada ainevahetushaigust lapsel?
Vastsündinueas
uimasus
söömishäired
krambid
oksendamine
Peale vastsündinuiga
vaimne arengupeetus
motoorikahäired
krambid
ebatavaline lõhn (uriinil), eriti ägeda haiguse ajal
maksa põrna suurenemine
neerukivid
72.) hüpotüreoosi põhitunnused
Kilpnäärme alatalitlus e. hüpotüreoos
kuiv nahk
pastoosne nahaalune kude (müksödeem), kaalutõus
kõhukinnisus
bradükardia ja hüpotoonia
vaimne peetus
73.) hüpertüreoosi põhitunnused
kiirenenud ainevahetus, kaalulangus
tahhükardia ja hüpertoonia
silmamunade väljavõlvumine- eksoftalm
74.) I tüübi diabeedi mõiste
e insuliinsõltuv. Kõhunääre ei produtseeri insuliini. Tekkinud insuliinipuudus on tagasipöördumatu. Haigestutatske vanuses alla 35 aasta. Haigust leevendab insuliini asendamine igapäevaste insuliini süstetega.
75.) I tüübi diabeedi põhjused
Pärilikud eelsoodumused( eriti isapoolsed)
Viirused
Toitumisfaktorid (varane lehmapiima andmine)
76.) I tüübi diabeedi diagnostika
Diagnoositakse vere ja uriini analüüsiga.
Glükohemoglobiin ( keskmine veresuhkur 3 kuu jooksul)
77.) I tüübi diabeedi pikaajaline ravi, insuliini liigid
Insuliini liigid: ülilühitoimeline (Novorapid), lühitoimeline (Actrapid), pikatoimeline (Protaphan), ülipikatoimeline (Lantus), segainsuliin (Novomix 30)- nii pika kui lühitoimeline komponent
I tüübi diabeedi pikaajalise ravi võimalused:
Eri toimega insuliin s/c
Insuliinipump
Inhaleeritav insuliin (lastele ei sobi)
Kõhunäärme insuliini tootvate rakkude siirdamine maksa
Kõhunäärme siirdamine suhkruhaigele
78.) Millised on aktuaalsed õendusprobleemid I se tüübi diabeeti haigestumisel?
Mure, tingitud diagnoosist ja elustiili muutusest
Madal enesehinnang, tingitud elustiili muutusest
Vähene kehaline aktiivsus, tingituna tubasest eluviisist ja liigsest passiivsusest.
Sagedased hüpoglükeemiad, tingitud korrigeerimata insuliinravist ja dieedist.
Peavalu tingitud madalst veresuhkrust
79.) Õendustegevus hüpoglükeemia puhul
Kergel juhul suu kaudu süsivesikud (mesi!)
Raskel juhul süstida i/v glükoosi ja i/m glükagooni
81.) Milline terviseseisund on suhkrudiabeedi puhul lapsele ohtlilkum? (Hüperglükeemia, hüpoglükeemia)
Ohtlikum on hüpoglükeemia
82.) Mida peab tegema suhkrudiabeedi haige, et hoida tervis heas tasakaalus ?
Enesekontroll
Dieet
Tasakaalustatud füüsiline koormus
Insuliin
80.) Õendustegevus hüperglükeemia/ketoatsidoosi korral
Kõige olulisem on vedelikravi: polüuuria ja hingelduse tõttu kaotatud vedeliku asendamine, elektrolüütide korrektsioon
Lühitoimeline insuliin kas s/c või infusioonina (insuliin füsioloogilises lahuses kontsentratsioonis 1TÜ/1ml)- vajalik vähemalt 2 veeniteed!
Sooda i/v , ainult juhul, rehüdreeriv ravi on atsidoosi suhtes 1 tunni vältel efektita
Oluline on jälgida teadvust, vedelikubilanssi, hingamis-ja pulsisagedust, vererõhku jms. NB! Ajuturse oht!
Insuliini skeemile võib üle minna kui atsidoos on taandunud, laps on hakanud sööma