5. Motivatsioon ja emotsioonid

Motivatsioon-- sotsiaalne või psühholoogiline tingimus, mis suunab indiviidi käitumist teatud kindla eesmärgi suunas. Motivatsiooniga rööbiti kasutatakse mõistet ajejõud , mis reeglina tähistab bioloogilisi või füsioloogilisi mõjureid, mis panevad organismi tegutsema. Ajejõu peamine erinevus motiivist on selle möödapääsmatus ja sunnitus.

Ajejõud jaotatakse:

1. Bioloogilised ajejõud- vajadused

1. on suunatud organismi kaitsmisele ja säilitamisele

2. on homoöstaatilised- püüdlevad organismi sisemise tasakaalu poole

3. kuuluvad rahuldamisele esmajärjekorras

2. Psühholoogilised ajejõud- ühisjooneks on

virgutada organismi tegudele, mis kindlustavad vaimse ja emotsionaalse heaolu. N.

• uudishimu

• seks- omab palju ühisjooni bioloogiliste ajejõududega, kuid on neist selgelt eristatav. Seksuaalvajaduse rahuldamine ei ole pelgalt homoöstaatiline ja kuigi seks on eluliselt vajalik liigi säilitamise seisukohalt, pole ta organismi jaoks elu ja surma küsimus

2. Sotsiaalsed ajejõud- Nende ühisjooneks omandatus ja õpitus. Väga paljud inimese enda loodud asjad omandavad inimese jaoks külgetõmbava jõu.

MOTIVATSIOONITEOORIAD.

1. Instinktidel põhinev lähenemine.

Käitumismallid on organismi “sisseõmmeldud” ja nad vallanduvad spetsiifilise vallandava jõu mõjul.

2. Isiksusest lähtuvad teooriad.

2.1. FREUD-i psühhoanaluutiline motivatsioonimudel lähtub instinktiivsetest tungidest ( seksuaal- voi surmatung), mis otsivad pingelahendust otseses voi kaudses vormis. Motivatsioon on oma olemuseslt konfliktne: alalteadlikud tungid juhinduvad naudinguprintsiibist. Satuvad vastuollu teadvusliku kontrolliga, mis lähtub reaalsuse printsiibist.

2.2. K.Lewin. sõnastas väljateooria ja muutis isiksusliku lahenemise katseliselt uuritavaks distsipliiniks.

Motivatsiooni mõistetakse kui vektorit, mis on suunatud inimese eluruumi teatud objektidele. VASTASJÕUDUDE TOIMEL VÕI PÕRKUMISEL BARJÄÄRIDELE TEKIVAD KONFLIKTID.

2.3. Humanistliku psühholoogia traditsioon.

A.Maslow humanistlik motiivide teooria. Selle kohaselt kujutavad motiivid endast allutatud süsteemi: rahuldatud madalamate motiivide najal kujunevad välja kõrgema taseme motiivid.

4. Aktivatsiooniteooriad.

4.1. Optimaalseisundi teooria .

R.M.Yerkes avastas loomkatsetes, et iga tegevuse keerukuse aste nõuab oma optimaalset aktivatsioonitaset. (Yerkes-Dodsoni reegel)

Rakendatuna inimesele: kui aktivatsiooni aste on alla optimaalse, siis inimesel on igav. Kui aktivatsioon on liialt suur, siis inimene on ängistuses. Igal inimesel on oma aktivatsiooni tase, millest väiksed lahknevused tunduvad meeldivate ja stimuleerivatena. Suured lahknevused on aga hirmutavad ja ängistust tekitavad.

4.2. Sisemotivatsiooni teooria.

On olemas sisetung kompetentsuse kasvuks, mis stimuleerib isiksuse kasvu. Sellega seostub motiiv saada oma kontrolli alla sündmused, mis mõjutavad organismi elu . Näiteks kehakaaluprobleemi aktualiseerimine.

Anorexia ja bulimia.

4.3. Vastandite teooria.

R.C.Solomon. Mingi meeldiv stiimul vallandab ajus sündmuste ahela, mis omakorda vallandab vastandliku pidurdusahela. Vastandprotsess on graduaalne ja kestab kauem kui meeldiva sündmuse toime.

4.4. Sensuaalsusjanu teooria.

M.Zuckermann. Teooria lähtub isiksuse joontest, mida võib nimetada sensuaalsuse jahtimiseks. Sellel 4 osist:

3.4.1. seiklusjanu

3.4.2. kogemusjanu

3.4.3. pidurdusest vabanemine

3.4.4. kalduvus igavlemisele

Neid mõõdetakse sensuaalsusjanu skaala abil.

3.5. Õppimisteooriad.

Seda tüüpi teooriad huvitatud probleemist, kuidas toimub uute motiivide omandamine. Üldjuhul eeldatakse, et on olemas teatud hulk esmaseid mitteomandatavaid vajadusi. Need vajadused toimivad esmaste ajejõududena. Esmaste ajejõudude rahuldamine toimub teatud situatsioonides ja organismi teatud seisundis. Situatsiooni omadused ja seisundid võivad assotsiatsiooni mõjul omandada teiseste ajejõudude tähenduse.

J.Rotteri sotsiaalses õppimisteoorias on kaheks keskseks mõisteks ootus ja väärtus . Tegevuse tulemus sõltub sellest, milline on oodatav tagajärg (milline on selle saavutamise toenäosus) ja milline on selle väärtus inimese jaoks. Inimene on motiveritud tegevustele, mis küllalt sageli annavad tulemuse, mida ta hindab. Juhul kui üldine ootus muutub madalaks, kujuneb välja õpitud abituse seisund), mis on tingitud käitumise välisest kontrollkeskmest.

Kokkuvõte;

Motivatsiooni all mõeldakse faktoreid (vajadused, soovid, huvid), mis tekitavad, säilitavad ja suunavad käitumist teatud eesmärgi poole.

Emotsioonide all mõeldakse tundmusi, mis tekivad füsioloogilisest erutusest, mõtetest, hinnangutest ja kehalistest väljendustest (N. naerust).

Emotsioonide (tundmuste) kandjaks on inimene, kes neid läbi elab. Seetõttu on tundmused alati subjektiivsed.

Emotsioonides on 2 komponenti:

1. emotsiooni väljendus (N.vali naer)

2. sisemine tunne (rõõm, mis tekib naerust)

Emotsioonis on alati:

1. kehaline komponent (N.naerukrambid)

2. hinnanguline suhtumine (meeldib/ei meeldi; positiivne-negatiivne)

Emotsioon avaldub:

1. kehalised muutused, näoilme

2. tunne, subjektiivne läbielamine

Põhiemotsioonid (P.Ekman)

1. Hirm

2. Kurbus

3. Rõõm

4. Viha

5. Vastikus

6. Üllatus

(põlgus)

Emotsiooniteooriad:

James-Lange- tunneme kurbust, kuna nutame, oleme vihased, kuna lööme., s.t. motoorsed ja füsioloogilised reaktsioonid on põhjuseks, subjektiivsed emotsioonid on tagajärjeks.

Schachter- kognitiivne emotsiooniteooria- atributsioon ehk omistamine. Sõltuvalt olukordade ja ärritajate tõlgendamisest ning nende esinemise kontekstist omistab inimene oma elamusele mingi afektiivse kategooria s.t.annab oma elamusele tähenduse.

TUNDMUS- inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse.

Steenilised tundmused- annavad jõudu ja energiat

Asteenilised tundmused- vähendavad jõudu

Tundmuste ambivalentsus- ühel ja samal ajal on võimalik ka vastupidiseid tundmusi läbi elada.

Tundmusi (emotsioone) jaotatakse: