- •Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia
- •Programm
- •Isiksuse psühholoogia
- •Sotsiaalpsühholoogia
- •Isiksuse psühholoogia.
- •Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad:
- •Inimene---indiviid---individuaalsus---isiksus
- •1.Tuntud/teadaoleva
- •Teistele
- •Isiksusepsühholoogia paradigmad
- •2. Isiksuseteooriad.
- •1. Mina (ego)-
- •2. Unenägude analüüs
- •3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria.
- •Miks on freud nii populaarne?
- •3. Seksuaalsus.
- •1. Teadvus
- •2. Isiklik alateadvus
- •2.2.Käitumuslikud ja õppimisteooriad.
- •2.2. Õppimisel põhinevad isiksuseteooriad.
- •Isiksuse sotsiaalse õppimise teooriad.
- •Vajaduste hierarhia:
- •Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus.
- •3. Isiksuse struktuur.
- •3.Iseloom
- •3.1.Suundus. Väärtused ja hoiakud .Vajadused.
- •Vajadused.
- •3.2. Temperament
- •Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses:
- •I.Pavlovi neuroloogiline teooria.
- •3.3. Iseloom.
- •Suundus Temperament Võimed
- •I siksuse struktuur
- •4. Võimed
- •Kas päritavad?
- •Võimete liigitamine:
- •V õimed
- •VõImed võimed võimed
- •2. Intelligentsuse kahefaktoriteooria.
- •3. Intelligentsuse mitmefaktoriteooria:
- •Intelligentsuse mõõtmine.
- •Vaimne vanus
- •Iq teste jagatakse:
- •Intelligentsus ja loovus.
- •Intelligentsus
- •Võime oma vaadete ja kooli
- •V Ebaedu võetakse kui Rahulolu eluga
- •Võimed ja sugudevahelised erinevused
- •Võimete variatiivsus.
- •5. Motivatsioon ja emotsioonid
- •4. Aktivatsiooniteooriad.
- •1 .Emotsionaalsed seisundid:
- •2. Kõrgemad tundmused:
- •3. Isiksusesisesed protsessid.
- •4. Isikutevahelised protsessid
- •Isikutaju.
- •Erisused isikutajus
- •5. Grupisisesed protserssid
- •6. Üksikisik ja grupp.
- •1.Sotsiomaatriks
- •2. Sotsiogramm
- •3 Indeksid.
2. Isiksuseteooriad.
2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.
S.Freud. (1856-1939). lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust:
Psühholoogiline teooria.
Ravimeetod
Kultuuri- ja ühiskonnateooria
PSÜHHOLOOGILINE TEOORIA
Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi:
Isiksuse topoloogiline käsitlus
Tungide teooria
Isiksuse topoloogiline käsitlus
Psüühikas 3 tasandit:
TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame
EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda
ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali-
–Primitiivsed tungid
–Varjatud tunded, suhtumised
–Mälestused
–Kompleksid
–Ihad ja kired
–Läbitud traumade ja kriiside jäljed
2. Tungide teeoria. Liikumapanevateks jõududeks on:
Eros- seksuaaltung
Thanatos- surmatung
Isiksuse struktuur: 3 osaline:
1. Mina (ego)-
kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd
jätab maha mälujälgi
võtab vastu otsuseid
planeerib tulevikku.
Mina võimuses on midagi teadvusest välja tõrjuda või siis viivitada mõne tungi rahuldamisega, kuni selle rahuldamiseks leidub mingi realistlik viis. Mina juhindub oma tegevuses reaalsuse printsiibist. Kuigi see alati ei õnnestu, püüab Mina olla moraalne.
Ülimina (superego)- inimeste eeskujude, väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla. Ta on selleks, et
seirata inimese käitumist
võrrelda seda ideaalse standardiga
lahknevuste avastamise korral karistada seda, kes seda rikub.
Võib eristada 2 alasüsteemi:
– SÜDAMETUNNISTUS
– MINAIDEAAL
Superego välja kujunenud kui vanemlik kontroll asendunud enesekontrolliga.
Ülimina on ülimoraalne ja seepärast väga karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla.
3. Miski (tema, id, alateadvus)- inimese psüühilise energia reservuaar, millest pärinevad 2 peamist tungi:
surmatung (tung agressiivsusele) Thanatos
sugutung (elutung) Eros .
Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on seal kirgede kodu. Miski juhindub oma tegudes esmastest protsessidest- tendentsist rahuldada nii kiiresti kui võimalik tungidest tingitud vajadusi.
Toob välja lapse seksuaalse arengu staadiumid, millised on hiljem aluseks inimese iseloomu kujunemisele.
1. Oraalne
2. Anaalne
3. Falloslik
Lapse seksuaalsuse kirjeldamisel tõi Freud sisse Oidipuse kompleksi.
Elektra kompleks. Absolutiseeris sarnasusprintsiipi.
Ravimeetod.
Psühhoterapeutiline suund.
Neuroosiga haiged ei oska oma libiidot realiseerida. Ärevus ja sellega seotud hirm tingitud libiido blokeerimisest
Tegi vahet 3 liiki ärevuse vahel:
– Realistlik- olukordade adekvaatsel hindamisel
– Moraalne- püütakse realiseerida ebakõlbelisi tunge ja superego vastab süü-või häbitundega
– Neurootiline- kartus, et taunitud tungid saavad teadlikuks. On ohtlik ja kahjustab tervist oma määratlematuse tõttu
konfliktid surutakse alla
probleemid jäävad häguseks
indiviid ei anna endale aru, mida ta tegelikult kardab
Ravi tuumaks alateadvusse tõrjutud ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine.
Ravimetoodikate näiteid:
1. hüpnoos- patsient elab alateadvuses oleva sündmuse uuesti läbi, vabaneb sellest