5. Grupisisesed protserssid

5.1. GRUPP. GRUPI LIIGID. GRUPI OMADUSED.

GRUPP- inimeste kogum, mis koosneb konkreetsetest inimestest; teatud inimrühm.

Gruppi võib iseloomustada:

• suuruse järgi

• moodustamise või kujunemise järgi

• homogeensuse järgi

• kestvuse järgi

• reaalsuse järgi

Gruppi iseloomustab:

• funktsionaalne struktuur- kajastab vastastikust tegevusalast sõltuvust

• emotsionaalne struktuur- kajastab isiklikke eelistuste ja tõrjumise, sümpaatia ja antipaatia suhteid

• kommunikatiivne struktuur- iseloomustab teabe leviku teid

• alluvusstruktuur e. hierarhia- näitab grupi liikmete alluvus-ja võrdsussuhteid gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ning tegevuse mõjutamisel

Inimese käitumist sotsiaalses plaanis mõjutab nn. etalon- ehk referentgrupp.

Etalongrupp- reaalne või kujutletav grupp, kellega inimene tunneb end kõige tihedamini seotud olevat. Selle mõjul kujunevad inimeste väärtused, tõekspidamised ja hoiakud, sest see on inimesele jäljendamise allikaks.

6. Üksikisik ja grupp.

Grupis toimuvate nähtuste mõju:

• kohesiivsus- näitab, kuivõrd grupp selle liikmeile meeldib ning nende soovi gruppi kuulda

• grupimõtlemine- liigse üksmeele tõttu välistatakse kriitiline mõtlemine ja vastutus võimalike tagajärgede eest. Sisuliselt tähendab see opositsiooni puudumist ning sellele järgnevat grupi ülimat enesekindlust või eufooriat.

Selle tunnused:

1. kõikvõimsuse illusioon

2. kahtluste mahavaikimine või teiseksrääkimine

3. illusioon eesmärkide õilsusest

4. vastaste alahindamine

5. grupp avaldab survet erimeelsetele

6. grupp väldib infot, mis võiks kõigutada juba vastuvõetud otsust.

Parimaks relvaks ühtekuuluvuse negatiivste ilmingute vastu on tolerantsuse väärtustamine ja vaba mõtteviisi soosimine.

• konformism- enamuse arvamuse sisemine omaksvõtt

Solomon Ashci katsed (1951). Ta leidis, et 1/3 katsetest nõustusid katseisikud üksmeelse, kuid eksliku grupi vastusega.

Tähtsamad muutujad, mis konformsust tekitavad::

• Grupi olemus - mida atraktiivsem grupp, seda suurem võime konformsust tekitada. Mida madalam on isiku staatus grupis ja mida suurem on sarnasus isiku ja grupi vahel, seda suurem on grupi võim tema käitumise üle.

• Indiviidi reaktsiooni olemus- konformsus märgatavalt kõrgem, kui inimesed peavad sooritama reaktsiooni avalikult

• Ülesande tüüp- inimesed, kes töötavad ebamääraste, selget vastutust mitteomavate ülesannete ja küsimuste kallal, on sotsiaalsele survele enam vastuvõtlikud.

• Grupi üksmeelsus- konformsuse surved kõige rõhutatumad gruppides, mis on oma seisukoha toetamisel üksmeelsed.

Sooline erinevus konformsuses- naised enam mõjutatavad

Strateegiad oma isikliku seisukoha säilitamiseks:

-Kaitsepookimine- inimestele vastandargumentide kogumi esitamine, millistega nad tulevikus kokku puutuda võiksid.

-Ettehoiatamine- rääkides inimestele, et on tulemas veenmisteade ja nimetades, mida see teade hõlmab, on mõnikord sotsiaalse mõju vähendamiseks ettehoiatamine piisav ja polegi vaja vastuargumentide patareid.

• Publikuefekt (Hawthorne´i efekt)- teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi

• Sotsiaalne hõlbustamine- teiste kohalolekust tingitud positiivne või negatiivne mõju.

• Sotsiaalne looderdamine (Ringelmanni efekt)- koostegevuses võib inimeste osa olla väiksem kui üksi tegutsedes. Mida enam grupi liikmete arv kasvab, seda enam üksikliikmete panus väheneb

• Sotsiaalne surve- grupi mõju ühele liikmele

• Sünenergia- inimeste koostegevuse tulemus on suurem kui üksikisikute koostegevuste summa

7. GRUPI UURIMISE MEETODID:

Grupi liikmete omavahelisi suhteid mõõdetakse sotsiomeetria abil. Meetodi rajas J.Moreno.

Ta tõi välja 3 põhiliiki teste:

1. Sotsiomeetriline valikutest- väljendatakse oma verbaalselt suhtumist grupikaaslastesse

2. Sotsiomeetriline tegevustest- partnerit tuleb valida reaalses situatsioonis

3. Sotsiomeetriline pertseptiivtest- mõõdab inimese enda ettekujutust suhetest grupis.

Tulemuste interpreteerimine: