Vajaduste hierarhia:
Eneseaktualiserimine
Eneseaustus
Sotsiaalne kuuluvus ja armastus
Ohutustarve
Füsioloogilised vajadused
Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali
•See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku.
Maslow arvas, et keskmine inimene rahuldab:
•85% füsioloogilisi vajadusi
•70% turvalisuse vajadusi
•50% sotsiaalse kuuluvuse ja armastuse vajadusi
•40% eneseaustuse vajadusi
•10% eneseaktualiserimise vajadusi
Inimene asub kõrgemaid vajadusi rahuldama alles siis, kui alamad rahuldatud.
Aktualiseerivaks võib lugeda ennast ainult 1% rahvastikust.
B. Lievegoed (1905-1992)
Tõi isiksuse struktuuri uue mõiste, s.o. ÜLATEADVUS.
Lievegoed jaotab teadvuse:
1. alateadvus (IHAD)
2. argiteadvus (MÕTTED ,TUNDED)
3.ülateadvus (IDEAALID;EETIKA VÄÄRTUSHOIAKUD, ELU EESMÄRGID)
Ülateadvus on inimese elu mootoriks ja selle kujundajaks on tugevad emotsioonid, mida saadakse kunstist, muusikast ja eriti ilukirjandusest..
Hinnang humanistlikule isiksuseteooriale.
Humanistlik psühholoogia tekkis pärast sõda- 1945. Paljudes maades on selle levimine toonud kaasa revolutsioonilisi muutusi pedagoogikas, andragoogikas, meditsiinis, psühhoteraapias jm.
Ei ole võimalik tõestada, et inimene on oma põhiloomult hea. Oluline on nende roll praktilises psühhoteraapias.
Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus.
Igal inimesel oma fenomenoloogiline reaalsus, isiklik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel.
Igaüks elab enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid
See, mis tundub ortodokssele freudistile või biheivioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on siin erilise tähelepanu all
Erinevalt Skinnerist on olulisem stiimulite toime mõõtmisest mõista, kuidas keegi antud olukorda mõtestab.
Üheks teiste väärtuste omaksvõtu tulemuseks on teatud mittekokkulangevus isiklike kogemuste ja isikliku mina-kontseptsiooni e. mina-mulje vahel
Kui erinevus on väiksem, on ka tagajärjed väiksemad. Kui aga erinevus on suur, viib see sagedasele ärevusele, psühholoogilisele häirele igapäevases funktsioneerimises
Vastuolu ületamise ühe võimaliku variandina pakub tingimatult positiivse vaate vastvõtmist teistelt- sõbralt, elukaaslaselt, psühhoterapeudilt.
Uue põlvkonna teooriad
McCrae&Costa 1996..Viie faktori teooria
SEADUMUS on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda
Seadumuste peamised omadused
1. Seadumuste arv on piiratud
Neurootilisus
Ekstravertsus
Avatus kogemusele
Sotsiaalsus
Meelekindlus
2. Seadumustel hierarhiline ehitus
3. Pärilikkuse märkimisväärne osa
Pärilikkuse osa BIG-FIVE´is
Neurootilisus 40-50%
Ekstravertsus 50-55%
Avatus 50-60%
Sotsiaalsus 40%
Meelekindlus 45-55%
KOKKUVÕTE- üle poole individuaalsest variatiivsusest saab seletada geneetiliste teguritega.
4. Keskkonna mõju väike
Suurim sotsiaalsus 11%
Väikseim ekstravertsus 2%
Perekonna mõju seadumustele on praktiliselt null
5. Seadumuste universaalsus
Ei sõltu keelest, kultuurist, ühiskonna üldisest elulaadist
6. Enda ja teiste hinnangute kokkulangevus
7. Sõltumatus hindamismeetodist
8. Seadumuste ajaline stabiilsus
Kolmeaastase lapse temperamenditüüp ennustab mitte täpselt, kuid juhuslikust suurema tõenäosusega, milline on inimese isiksus, kui ta on suureks kasvanud
9. Fikseeritud sisemine arengutee
Sotsiaalsus ja meelekindlus vanusega kasvavad
Neurootilisus, avatus ja ekstravertsus vähenevad
10. Sõltumatus vaimsetest võimetest
Milline teooria on õige?
Teadvus või alateadvus?
Loomus (geneetilised tegurid) või kasvatus (keskkonna tegurid)
Vabadus või determinism?
Isiksuse omaduste modifitseeritavus või stabiilsus.?
Nomoteetiline või ideograafiline lähenemine? Nomoteetiline lähenemine rõhutab laiu ühetaolisusi käitumises, kuna ideograafiline lähenemine keskendub sellele, mis teeb ühe isiku unikaalseks