Yersinia enterocolitica piimas ja piimatoodetes

Referaat

Koostas:

2011

SISUKORD

SISUKORD..........................................................................................................2

SISSEJUHATUS.................................................................................................3

1. YERSINIA ENTEROCOLITICA ISELOOMUSTUS...........................................4

2. MÕJU PIIMA KVALITEEDILE, SAASTUMISE ALLIKAD. Y.ENTEROCOLITICA PIIMAS ESINEMISE ENNETAMINE...................................6

3. EPIDEMIOLOOGIA...........................................................................................7

4. JERSINIOOS – PATOGENEES JA KULG........................................................9

KOKKUVÕTE..................................................................................................11

KASUTATUD ALLIKAD................................................................................12

LISA 1. SEADUSANDLIKUD ALUSED........................................................13

Sissejuhatus

Yersinia enterocolitica on tuntud gastroenteriidi tekitaja, esimene ametlikult registreeritud juhtum oli USA-s 1934a. 1976. aastal oli esimene Y. enterocolitica poolt tekitatud gastroenteriidi puhang New York’is.

Piimas loetakse seda üheks olulisemate patogeensete bakterite rühma kuuluvaks. Esinemissageduse järgi tema on kolmandal kohal põhjamaades. Patogeensust mõjutab ka see, et Y.enterocolitica on võimeline kasvama külmkapi keskkonnas.

Yersiniaesinemine piimas tähendab piima saastumist. Võimalikke kontaminatsiooni allikaid võib olla palju, kuna bakter elab mullas, looduslikus vees ja paljudes teistes kohtades k.a. loomade organismis.

Ingliskeelsed raamatud annavad head ülevaadet jersinioosi kohta, selle referaadis on ka kirjeldanud mõnede autorite arvamused.

1. Yersinia enterocolitica iseloomustus

Yersinia enterocolitica on gram-negatiivne kokikujuline, fakultatiivselt anaeroobne, katalaas-positiivne bakter. Bakteri rakud on ovaalsed või kerakujulised. Tema kuulub koos Y. pestis’ega, Y. pseudotuberculosis’ega jt Yersinia perekonda, Enterobacteriaceae sugukonda.

Y. enterocolitica on looduses laialt levinud. Reservuaarideks on veekogumid, loomad (sooletrakt), kalad, toit. Erinevad Yersinia liigid on seotud erinevate loomaliikidega. Sead on inimeste jaoks kõige sagedasemaks infektsiooniallikaks. Mõned Yersinia liigid elavad mullas. Mõned liigid on isoleeritud inimestest ja inimesed võivad olla ka kandjateks. Nakatumine toimub fekaal-oraalselt.

Y. enterocolitica on psührotroofne ja suudab kasvada külmkapi temperatuuril (-2...45 °C vahemikus), aga optimaalne temperatuur tema kasvu jaoks on 22°C kuni 29°C. Piimas kasvab bakter -4°C juures kuni 10⁷/ml 7 päeva jooksul (James M. Jay, 2000). pH muutused ja soola lisamine tekitavad minimaalse ja maksimaalse kasvu jaoks sobiva temperatuuri kõikumise. Bakter on võimeline taluma pH muutusi 4...10 vahemikus, optimaalne pH on aga 7,6 (Miliotis, M., 2003).

Bakteri patogeensed omadused on mõnevõrra sarnased E.coli omadega. Kui tema kontakteerub eukarüootse rakuga, siis hakkab tootma kuumakindlat enterotoksiini, mis jääb ellu 100°C juures 20 minuti jooksul. Enterotoksiini produktsioon väheneb kõrge raua kontsentratsiooni juures (James M. Jay, 2000). Yersinia ja Salmonella on omavahel sarnased, kuna sekreteerivad oma toksiini otseselt peremehe rakku (võrreldes nendega, nt. Shigella sekreteerib toksiine rakuvahelistesse ruumidesse). Virulentsuse faktorid on ureaas, flagellad ja lipopolüsahhariidid. Bakter toodab ka invasiini, mis võimaldab tema tungimist sooleseina.

Madalast pastöriseerimist piisab, et tappa selle perekonna baktereid, kuna nad on kuumatundlikud. Piim ja piimatooted on harva osutumas seoses nende bakteritega toidu infektsiooni või mürgistuse allikaks. Y. enterocolitica inaktiveerub piimas 58°C juures 1.6 minuti jooksul. Külmutamisel tema arv langeb -18°C juures 90 päeva jooksul (andmed liha kohta). Üldiselt see bakter juustutoodetes ei kasva (James M. Jay, 2000), aga olid andmed et teda leiti ka juustutoodetest (väikeste kogustena). (Barbosa-Cánovas G.,V. jt, 2006).

Tekitaja avastamiseks võib kasutada koloonia hübridisatsiooni meetodit (Grunstein ja Hognessi meetod).

Bakterikolooniad on väikesed (1mm või väiksem), oksüdaasnegatiivsed, ei tooda või toodavad vähesel määral gaasi ning on ureaaspositiivsed.

Yersinia võib jaotada biotüübideks ja serotüübideks. Inimeste haigestumist tekitavad järgmised Y.enterocolitica serotüübid: 0:3, 0:5, 27, 0:8 ja 0:9. USA-s on neist kõige patogeensem 0:8. Kanaadas, Aafrikas ja Euroopas on kõige sagedasemad 0:3 ja 0:9 (James M. Jay, 2000), (D. Roberts jt, 2003). Kontrollkultuurideks kasutatakse järgmiseid: NCTC 10460 (Y.enterocolitica - positiivne, kvantitatiivne kasv) ja NCTC 9001 (E.coli – negatiivne, ei kasvu). Kasutatakse ka vesiniksulfiidi testi, mis on Yersinia puhul negatiivne (Salmonella esinemisel on positiivne). Yersinia’t inkubeeritakse tavaliselt madalatel temperatuuridel.