Tabel 1. Yersinia spp. Karakteristikud (Roberts, d., 2007)

	Sahharoos	Ramnoos	Melibioos	Ksüloos	Indool	Lipaas
Y.enterocolitica
Biotüüp 1	+	-	-	+	+	+
Biotüüp 2	+	-	-	+	(+)	-
Biotüüp 3	+	-	-	+	-	-
Biotüüp 4	+	-	-	-	-	-
Y.frederiksenii	+	+	-	+	+	V
Y.intermedia	+	+	+	+	+	V
Y.kristensenii	-	-	-	+	+	V
Y.pseudotuberculosis	-	+	+	+	-	-

V – variaabelne; (+) – nõrk reaktsioon

2. Mõju piima kvaliteedile, saastumise allikad. Y.Enterocolitica piimas esinemise ennetamine

Y.enterocolytica esinemine piimas või piimaproduktides näitab halba hügieeni, saastumist või ristsaastumist. Sageli isoleeritakse bakterit loomade kooresöödast või värskest rohust, mida kasutatakse loomade söödaks ja patogeenide kandumise võimalus sellel juhul on suur (põrandate kaudu, ventilaatoritega, jalatsitega jne). Lehmad ise ei ole oluliseks patogeeni reservuaariks. Saastunud produktid võivad olla: piim (toor- või pastöriseeritud), koor, kuivpiim, jäätis, toorjuust, toofu ja erinevad piimajoogid. Bakteri esinemine kuivpiimas võib viia suure haiguspuhanguni, kuna kuivpiima kasutatakse laialt paljude produktide tootmiseks.

Y.enterocoliticavõib paljuneda külmkappides (t = 4°C) pika perioodi jooksul ja hapendusproduktides (pH 4,8), nt. täheldati selle esinemist jogurtites (Robinson, R., 2002). On olemas andmed, et bakter on võimeline elama külmutatud toodetes pika perioodi jooksul, eriti kui toitu sulatatakse ja uuesti külmutatakse.

Kontamineeritud pastöriseeritud piim võib olla suurem infektriooni allikas kui toorpiim, kuna see seisab pika aja jooksul külmkapis.

Haigestumise ennetamisel on väga tähtis vältida kontaminatsiooni ja rekontaminatsiooni. Piimproduktide tootmisel on ülitähtis hea hügieen. Piima korralikust pastöriseerimisest piisab, et tappa Yersinia toorpiimas. Nad on tundlikud ka ultraviolettkiirguse ja ionisatsiooni suhtes. Sageli toimub bakteri levik saastunud veokite kaudu, siis on vaja vältida, et kontamineeritud piim ei satuks piimatankidesse või tuleks toor- ja pastöriseeritud piima jaoks kasutada erinevaid veokeid. Looduslik vesi on oluline Y.enterocolitica reservuaar, seega tuleb vältida selle kokkupuudet piimaga.

3. Epidemioloogia

Y.enterocolitica’ga seotud infektsioonid esinevad üle maailma, aga jaotus on ebaühtlane. Enamik juhtumeid täheldatakse külmema kliimaga maades – Belgias, Saksamaal, Ungaris, Hollandis ja Skandinaavia riikides. Nendes maades on Y.enterocolitica koos Salmonellaga ja Campylobacter jejuni’ga üks sagedasematest laste gastroenteriidi tekitajatest. Jersinioos on haruldane troopilise kliimaga maades ja arenevates riikides (see võib olla seotud sellega, et seal on patogeeni raske avastada). Soomes oli 1990ndatel haigestunute arv keskmiselt suurem, kui teistes põhjamaades (12-13 juhtumit/100000 elanikku, teised – 3-9 juhtumit/100000 elanikku) (Miliotis, M., 2003)

Kui USA-s uuriti 100 piimaproovi, siis nendest 12 toorpiima proovi ja 1 pastöriseeritud piimaproov sisaldasid Y.enterocolitica’t. Ida-Prantsusmaal 81% 75st proovist sisaldas Y.enterocolitica’t (enamasti serotüüp 0:5). Austraalias 71% toorkitsepiima proovidest oli ramnoos-positiivne. Brasiilias 16,8% 219st toorpiima proovist ja 13,7% pastöriseeritud piimaproovist sisaldas jersiiniaid (Y.enterocolitica, Y.intermedia ja Y.frederiksenii 34%, 65% ja 2,7% vastavalt). (Jay, J, 2000)

Esimene dokumenteeritud haigusepuhang oli New Yorgis 1976. aastal (serotüüp 0:8), kus šokolaadipiima valmistati šokolaadisiirupi lisamisega pastöriseeritud piimasse. Serotüübi 0:3 puhang esines Georgia osariigis 1988-1989a., kus oli kontamineeritud piimaveok. (Jay, J., 2000)

Normandias, Prantsusmaal 1997. aastal toorpiimast määratud piimapatogeenidest oli 36% Y.enterocolitica (Law, B., 2010).

Alatest 2011 aasta veebruarist täheldati jersinioosi haigestumiste arvu suurenemist Norras (veebr-märts 10 juhtumit). Juhtumid olid erinevates Norra linnades – Oslos, Akershuses, Vestfoldis, Telemarkis, Opplandis, Hordalandis, Nord-Trøndelagis, and Nordlandis

(www.epinorth.org).

Joonis 1. Jersinioosi juhtumite arv 100000 inimeste kohta, 2006a. (www.epinorth.org)

Tekitaja	Aasta	Toiduliik	Koht
Y.enterocolitica	1976	Šokolaadipiim	220 last, New York
Y.enterocolitica	1981	Pastöriseeritud piim	239 noort, New York
Y.enterocolitica	1981	Toofu	50 täisk., Washington
Y.enterocolitica	1982 (2 puhangut)	Rasvatu kuiv piim	>472 täisk., Tennessee, Arkansas, Mississippi

Tabel 2. Mõned puhangud USA-s, mis olid seotud piimaproduktidega (Robinson, R., 2002)

Eestis oli 2006. aastal registreeritud 42 inimeste haigestumise juhtumit (3,1/100000 el. kohta), 2007. aastal 76 (5,7/100000 el. kohta), 2008. aastal 42 (3,1/100000 el. kohta), 2009. aastal 54 (4,0/100000 el. kohta), 2010. aastal 58 (4,3/100000 el. kohta). 2011.a. algusest oli Eestis registreeritud 47 Y.enterocolitica poolt põhjustatud enteriidi juhtumit (www.terviseamet.ee).